Description: <DIV STYLE="text-align:Left;"><DIV><DIV><P><SPAN>Klassi moodustavad inimtekkelised ja looduslikud taimkattega ja taimkatteta alad, liikluseks avatud teeosad, sh ühissõidukite peatuseks ettenähtud alad ning veekogud. Veekogud aladena moodustavad meri, mereosad, vooluvee- ja seisuveekogud. Meri on keskmise veetaseme juures maailmamerega ühenduses olev soolase veega täitunud maismaanõgu. Mere osad on kujuteldavad alad merest. Vooluveekogu on looduslik või inimtekkeline veevool. Seisuveekogu on magedaveeline veekogu, kus vee voolamine pole keskmise suvise veeseisu juures märgatav.</SPAN></P><P STYLE="margin:1 0 1 0;"><SPAN><SPAN>TUNNETUSKRITEERIUMID</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>1. Põlluks loetakse nii lühiealiste (teravili, kartul, põldhein) kui ka pikaealiste kultuuride kasvualad (kultuurheina ja –karjamaad).</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>2. Söödiks loetakse vähemalt kaks aastat harimata lagedad põllumaad, kus domineerivad umbrohud (ohakas, orashein, võilill, puju jne) ja mis põlluna kasutusele võtuks ei vaja kultuurtehnilisi töid. Kui looduses on söödi ja rohumaa eristamine raskendatud, siis kasutatakse söödi kindlakstegemisel katastri aluskaarti (endised majanditeplaanid) ja järjepidevuse põhimõtteid.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>3. Võsastunud põllumaa kaardistatakse vastavat tüüpi metsana, kui võrade kattuvus on suurem kui 30%.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>4. Parkmetsad kaardistatakse metsana.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>5. Kalmistud, lennuväljad, sadamad, spordikompleksid, prügilad ja karjäärid kaardistatakse kattuvana topograafilise situatsiooniga st. Nende piires kaardistatakse kõik reaalsusmudeli nähtused.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>6. Endised turbakaevandamisalad, kus looduslik taimekooslus on taastunud või taastatud kaardistatakse situatsioonile vastavalt, mitte turbaväljana.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>7. Valdavalt avalik ühiskondlike hoonete või korruselamute ümbrus kaardistatakse vastavalt situatsioonile teede, platside ja haljasalaga.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>8. Mahajäetud majandusterritoorium või talukoha ümbrus kaardistatakse tegelikule seisundile vastavalt, kuid mitte õuena.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>9. Raiesmikud kaardistatakse noore metsana. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>10. Metsas harvikut, üksikut puittaime (va. Kaitsealune) ega puittaimerida ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>11. Raba- ja madalsoometsad, mis on majanduslikult täisväärtuslikud puistud, kaardistatakse metsana.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>12. Madalsooilmeline siirdesoo kaardistatakse madalsoona, rabailmeline rabana.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>13. Madalsooga piirnevad soovikud liidetakse sooga.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>14. Puisniidud loetakse rohumaaks, kui esimese rinde võrade kattuvus on väiksem kui 50%.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>15. Rohumaadeks loetakse alad, mis ei sobi intensiivseks põllukultuuride kasvatamiseks, sealhulgas ka kasutusest ebarahuldava kuivenduse või ebasobiva asukoha vms. Tõttu välja langenud endine haritav maa.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>16. Teekatte liik liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>17. Teekatte liik klibu on lapik ümardunud kivi. Klibu tekib plaatjate või kihiliste settekivimite tükkide ümardumisel. Täpset suurusvahemikku ei ole, kuid tavaliselt peetakse klibuks lapikuid ümardunud kive läbimõõduga 20...200 mm. Eesti rannikute klibu on enamasti lubjakivist.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>18. Teekatte liik kruus on purdsete, mis ei ole klibu ja mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2...10 mm, kuid võib ulatuda ka 64 mm.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>19. Meri ja mereosad on piiritletud aeropildistamise või lasermõõdistamise aegse rannajoonega. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>20. Lahed, mis on merest eraldunud kaardistatakse vastavalt Keskkonnaregistrile järvedena. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>21. Kaardistatakse piiritluskriteeriumitele vastavad vooluvee- ja seisuveekogud. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>22. Looduslike vooluveekogude laiust mõõdetakse nende keskmise veeseisu järgi ja inimtekkelistel kaeve ülemisest servast kaeve loodusliku maapinnatasandiga lõikumise kohast. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>23. Kui paisjärve ja vooluveekogu vaheline piir pole looduses selgesti tunnetatav, tuleb antud piiri määratlemiseks kasutada kohaliku keskkonnateenistuse andmeid maksimaalse lubatud veetaseme kohta. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>24. Tiikide ja biotiikide kallas kaardistatakse kaeve serva, kaeve loodusliku maapinnatasandiga lõikumise tasandile. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:1 0 1 0;"><SPAN><SPAN>PIIRITLUSKRITEERIUMID</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>1. Maakatte nähtusi nagu lillepeenar ja muru, mille pindala on <4 m² ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>2. Maakatte nähtust lillepeenar individuaalelamute hoovides ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>3. Maakatte nähtusi nagu põld, aiamaa ja puukool, mille pindala on <40 m² ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>4. Maakatte nähtusi nagu ehitusplats, jäätmaa, tööstusala ja muu plats, mille pindala on <40 m² ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>5. Maakatte nähtusi nagu turbaväli ja mahajäetud turbaväli, mille pindala on <100 m² ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>6. Okasmets, lehtmets, segamets, noor mets, hukkunud puistu, madalsoo, raba, soovik, raskesti läbitav soo, kaardistatakse kui pindala >=100 m².</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>7. Maakatte nähtust nagu rohumaa, mille pindala on <4 m² ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>8. Maakatte nähtust nagu põõsastik, mille pindala on <10 m² ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>9. Alla 100 m² looduslikke taimkatteta alasid ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>10. Individuaalelamute hoovides tuleb kaardistada nähtused muru, õu, aiamaa, põld, puukool, ehitusplats, mänguväljak, jäätmaa, muu plats, rohumaa juhul kui nende pindala on üle 200 m². Lubatud on ka väiksema pindalaga objektide kaardistamine, kui see ei lähe vastuollu eelpoolkirjeldatud piiritluskriteeriumitega. Nt, kui väike eramaja hoov on kogu ulatuses (80 m²) kaetud muruga, tuleb see kaardistada muruna. Samas, kui eramaja krunt on suurem ja hoovis on nt 80 m² muru ja 200 m² aiamaad, tuleb teha üldistus ja kogu krunt kaardistada valdava enamuse, st aiamaa järgi. St, kogu 280 m² maakate tuleb määrata aiamaaks. Kui aga muru ja aiamaad on mõlemat üle 200 m² tuleb neid eristada.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>11.</SPAN></SPAN><SPAN><SPAN> Ehitise aluse maa moodustavad rajatiste, hoone osade ja hoone detailide alla jäävad pinnad.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>12. Erandiks on olukord, kus hoone osa kattub hoone eriosaga, mille puhul hoone eriosa (so galerii, väljaulatuv hoone osa või kangialune) alune maakatte tüüp ei ole mitte ehitise alune maa, vaid vastav maakate, mis seal esineb (sõidetav plats, jalgtee vms).</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>13. Tänavaid ja platse piiritletakse Tallinna teeregistri telgede järgi.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>14. Väiksemaid, kui 4 m² tänavaid ja platse ei kaardistata.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>15. Individuaalelamute hoovides tuleb kaardistada nähtused sõidetav plats ja muu plats juhul kui nende pindala on üle 100 m². Lubatud on ka väiksema pindalaga objektide kaardistamine, kui see ei lähe vastuollu eelpoolkirjeldatud piiritluskriteeriumitega.</SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>16. Vooluveekogude laius > 2 m kaardistatakse mõõtkavaliselt. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>17. Järved, paisjärved ja tehisjärved mille pindala on < 40 m², kaardistatakse muu seisuveekoguna. </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:0 0 0 0;"><SPAN><SPAN>18. Kaardistatakse kõik muud seisuveekogud, mille pindala > 4 m². </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:1 0 1 0;"><SPAN><SPAN>ERANDID </SPAN></SPAN></P><P STYLE="margin:1 0 1 0;"><SPAN><SPAN>1. Erinevate Keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogude ja seisuveekogude pinnad eraldatakse.</SPAN></SPAN></P><P><SPAN /></P></DIV></DIV></DIV>